Ühes teises postituses sai juba mainitud, mis moodi käib loodusfotograafia meie peres. Peab ütlema, et ornitoloogilise vaate suhtes elaksime me nagu päris metsas kohe ja mitte alevikus.
Seda, et maja taga on puu, mida rähnidel meeldib laasida, sai juba varem kunagi mainitud. Nimetagem seda siis rähnipuuks ja loodame, et kevadel võtab ta ikka rohelised lehed selga – rähnid on koore eemaldamisega terve sügis-talv üsna usinalt tegutsenud. Rähnideks on siis musträhn ja suur-kirjurähn. On isegi seda juhtunud, et mõlema liigi esindajad käivad ühe päeva jooksul puust oma osa saamas. Mis puuga rähnipuu puhul tegemist… ei tea. Äkki kevadel saab targemaks. Ja siis saab asitõenditest ehk pilti ka. Praegu maja taga ilus kubemeni ulatuv lumi ja kuidagi ei taha seda sõtkuma minna :p Muideks… kõik teavad, mis häält teeb maailma kõige tuntum rähn. Tuleb välja, et vähemasti musträhn umbes-täpselt sedasi häälitsebki… mitte nii miki-hiire häälega muidugi aga siiski.
Maja ees on aga … nimetagem seda tihasepuu! Bioloogilises mõttes on see küll õunapuu aga antud aastaajal on seal oluliselt rohkem tihaseid. Oma osa on kindlasti ka sellel, et alumise korruse naabritädi paneb tihastele pekki akna taha. Aga sama sügisest puu otsa jäänud üksikud õunad kõlbavad samuti erinevatele sulelistele toidupooliseks.
Tihasepuu asub köögi akna all – mõnus on köögis midagi tehes puud passida: mis lind seal nüüd siis on. Seni oleme tuvastanud lisaks väga tavalisele (trans-)rasvatihasele ka üllatavalt sagedase sinitihase. Mõned korrad oleme kohanud ka põhja- ja/või salutihast. Suhteliselt kergesti sai identifitseeritud ka hallrästas ning musträstas on kõigile teada.
Siisikesega läks natuke keerulisemalt ja hiljem leidsime ühe pildi pealt, et oleme kohanud ka talvel harva kohatavat suurnokk-vinti. Ja tuvastamata on jäänud üks suhteliselt musträästa sarnane lind, kelle nokk on tume – mitte kuldne nagu musträästal. Sõbrad ornitoloogid, kes see olla võis?
Selline puu on meie köögiakna all.
Rähnid hakkavad varsti täristama, see on tõsiselt äge kogemus, nagu mootor oleks standardvarustuses kaasas aga vaadata eriti ei lase. Kavalalt poeb puu teisele poole külge ja sealt passib, kas oled veel puu all või ei. Eelmise aasta lemmik oli neil elektripost parki viiva trepi kõrval. Hia kõva puu ja heli oli võimas. Ma vist isegi blogisin sellest aga praegu ei jõua otsida.
Eile õhtul vist silm vidukil… ei vaadanudki, et mingi asi keerab pilte hullult tuksi.. ei saa päris nii, et teed F-spot’ist export ja WordPress’is upload… mingis kohas lastakse kvaliteet julmalt alla… kurb. Mõtlema, mis moodi nende piltidega saab.
Seis siuke, et postituse kirjutamisest alates on üks suurnokk-vint on vastu magamistoa akent ennast surnuks lennanud, tihased metsvinitide vastu välja vahetunud ning rähni-puu maha saetud.
Ja rähni-puu (paju) kännu asemel on meil nüüd välisukse ees kask, kus kuldnokk (päris 100% kindel ei ole) poegi kasvatab. Aga see on juba hoopis teine jutt…