nemad.pri.ee / jutud

Hiljuti sai läbi ca aasta tagasi alguse saanud pärimisprotsess. Ametlik juriidiline asjaajamine läks isegi suhteliselt kiiresti — nüüd lihtsalt sai nii kaugele, et pole enam järgi jäänud kohustusi, mida katta ja klaarida vaja. Case closed, kui kasutada Vanade ja kobedate kõnepruuki. Ehk leiab keegi mõtlemisainet, et omal neid asju kunagi hõlpsamini ajada.

Esimene asi, mis kummaline tundus… pärimisprotsessi juriidiline menetlus. Meil on nüüd koduvabariigis vaikimisi nõusolekut eeldav pärimissüsteem. Ehk siis, kui pärijate ringis (esimeses ringis: abikaasa ja järglased) on kedagi, siis peavad nad lihtsalt menetluse alustama ja peaks kõik nagu laabuma. Rahvastikuregistris on kirjas, et inimene on/ei ole abielus ja tal on/ei ole sellised ja sellised lapsed. Ja kui pärimismenetlus on algatatud …  siis peab ootama kolm kuud ei-tea-mida. Teoreetiliselt  saaks see olla “sala-abikaasa” või “kaotsi läinud laps” kes saaks pärimismenetlusse olulist muudatust tuua. Samas, kui see “sala-pärija” on:

• … tahtlikult oma seotust lahkunuga varjatuna hoidnud, siis on ta sellega ka tahtlikult pärimisest juba ette loobunud (mõne roki-peeru sohilaps läheks vist siia kategooriasse).
• … teadmatusest oma seotust lahkunuga varjatuna hoidnud, siis ei tea ta ka pärimismenetluse teadet nähes asjade kulgemisse sekkuda (kui tihti käite pärimismenetluse teateid lugemas ja avastanud, et “See X või  Y on minu (vana-)ema kellest ma seni midagi kuulnud ei ole! Läheks ütleks ka paar sõna pärimismenetluse asjaajamisse – ehk saan ka midagi!” ?)

Peale selle, et protsessis lihtsalt kolm kuud ootamist, on ka kõikki pabereid vaja kusagilt leida. Kes on kellega abielus või ei ole (enam) abielus. Kes on kelle laps ja kes kelle ema ja isa. Mille jaoks meil siis Rahvastikuregister, kui seal olev andmestik kasutatav ei ole? Notaritel on pääs sinna olemas ju.

Vahemärkuse mõttes: pärimisseaduses kasutatakse terminit “üleelanud abikaasa” … ja samas on meie keeles sõna “lesk” aga seadust kirjutanud juristidele ei ole eesti keel vist emakeeleks olnud või on tegu mingi otsetõlke iseärasusega brüsseli dokumentidest.

Pärimisavaldust tehes, kui on kahtlusi kadunu varade ja kohustuste osas, on võimalus lasta kohtutäituril teha pärandi inventuur. See peaks pärijaid kaitsma liigsete kulutuste eest. Kuid paraku on see protseduur veel võrdlemisi uus ja olgugi, et soovitakse parimat, kukub välja nagu alati. Notar küsib pärimisavaldust tehes millised kohustused ja varad on teada. Notar saadab teate kohtutäiturile inventuuri tegemiseks ja paneb välja pärimise menetluse teate ametlikesse teadaannetesse. Mis teeb kohtutäitur? Paneb üles ametliku teate, et kõik võimalikud võlausaldajad endast teada annaksid … ja kõik. Mina lihtsa inimesena eeldasin, et kohtutäitur võtab ühendust finantsasutustega, eelnevate kadunud töökohtadega ja näiteks ka kommunaalteenuseid osutavate asutustega, et välja selgitada võlgnevused surma intsidendi hetkel. Oh mind naiivset! Kohtutäitur ootab, et keegi annaks talle teada võlgnevustest teate saamise hetkel. Ja kõik, mis kirja saab, vaidlustamisele enam ei kuulu. Isegi siis, kui tähelepanu juhtida, et see või teine või kolmas võlgnevus oli surma hetkel veel (lihtsalt see sai pärijatel likvideeritud, et hoiduda viiviste kasvamisest). Säärase mitte-midagi-andva inventuuri eest esitab siis kohtutäitur muidugi kopsaka … arve. Masendav.

Peale seda, kui on pärimismenetlus ära oodatud, ootad näiteks finantsasutuse järgi, et kuidas nendele võlgnevus lahendada. Kes arvab, et pank soovib võlgnevust kiiresti likvideerida, siis meil kuluks selleks veel teine kolm kuud. Pank ühtegi korda kirjalikult ühendust ei võtnud – kogu jutt toimus telefoni teel. Kuna ma olin mõned päevad peale surmast teada saamist käinud pangas ja avaldanud soovi võlgnevuste kohta infot saada ja need võimalusel likvideerida … siis osutusin ma taas ülinaiivseks. “Tuleb oodata pärimismenetluse lõpuni!” — Veidral kombel kommunaalteenuste võlgnevused sai küll koheselt ära likvideerida. Hiljem olin üsna resoluutne ja ei soostunud ühtegi viivist tasuma … viivised oli ju panga põhjustatud. Õnneks oli neil tarkust sellele nõudmisele järgi anda.

Jäi veel korter väikelinnas. Ja mitte lihtsalt korter, vaid vallasasi ja kinnistamine võimatu :S Ühest otsast väikelinnas tavaliselt üüripindade pakkumist suurt ei ole ja sestap on ka suhteliselt kerge leida üüripinnale kasutaja. Kui hea kasutaja, see on omaette küsimus. Õnneks jõustus mingi seaduse muudatus käesoleva aasta alguses, mis võimaldas ka surnutele kuuluva vallasvaraga kinnistamise läbi viia. Nii saime kevadeks korteri kinnistatud ja müüki pandud. Kinnisvara müük on nagu kinnisvara müük ikka praegusel ajal. Tavaline on see, et kõige rohkem helistavad maaklerid, kes oma teenust pakuvad. Aga väikelinna omapära on vist see, et soovitakse korterit osta järelmaksuga. Mis moodi see välja näeks, ma aru ei saanudki aga selliseid sooviavaldusi esitati ja mitte üks kord.

Teravmeelne kokkusattumus oli aga see, et üks maakler, kes oli korterit vaadanud ja kelle kasutamist kaalusime (kuid kelle kasuks ei otsustanud) helistas mulle just siis, kui ostjale võtmeid olime üle andmas. Jutt telefonis oli stiilis viisakas-kass-ümber-palava-pudru: “Tere, kuidas läheb? Kas korteri vastu on huvi olnud? Mul on ühed kurttummad kliendid, kes otsivad endale väiksemat korterit, ega nad ei ole ühendust võtnud?” Ausalt öeldes ei ole … “Ah müüdud? Mis hinnaga, kui küsida tohib? … Ahah, selge. Edu.” Ma mõtlen, et väga hea ajastus noormehel. Ja helistavatest kurttummadest ei ole ma varem veel kuulnud.

Kokkuvõtte asemel, täppisteaduste osakond (tagantjärgi tarkus) soovitab:

• kui midagi teed, siis mõtle, kas see on äparduse korral säärane, mida tahaksid oma pärijatele jätta (loomulikult õnnetus ei hüüa tulles – kuid lähedastega suhelda ikkagi tasuks);
• uuri lähedastelt, kelle pärijateks oled, kas on mingid tegurid, millega peaks surma korral arvestama või kas saaksite neid asju ette lahendada (delikaatselt muidugi);
• pärimisasju ajades, kui kellegagi suhtlete, siis tehke seda kirjalikult ja nõudke kirjalikku vastust;
• varuge kolme asja: kannatust, aega ja kannatust.

Trackback URI | Sõnavõttude RSS