Meie pere viimase aja põhitegevused tuleks ka vast lahti kirjutada, et oleks arusaadavam, miks me liiga palju postitada ei jõua (mitte, et meil kunagi see postituste arv liiga suur oleks olnud). Väga lühidalt siis asi selles, et oleme asunud omale kodu ehitama. Aga pikemalt… saab ka.
Kevadel, kui sai kirjutatud mükoloogilistest probleemidest, sattusime tõsiasja ette, et oleme sunnitud üürikorterist lahkuma. Kuna linna tagasi kolida ei olnud huvi ja kohalik üüriturg ikaldub (see on vist kõigis väike-linnades ja alevikes sääraselt), siis leidsime hea tuttava, kes meile maja üüris. Kuna meil oli tõsisemalt kaalumisel kas hakata endale kodu ehitama, siis on praegune suvi heaks õppetunniks mis moodi elu majas erineb elust korteris ja kas see ikka on meile sobiv (korterielanikud nagu me terves peres seni oleme olnud). Sellest sai meile siis väike proovikivi kas me värvimise (kohupiimavärvi segamisega peaasjalikult siis), tapeetimise ja krohvimisega saame hakkama. Näib, et esimese vasika kohta ei läinudki kõik aia taha.
Kolimise ja remontimise taustalt käis siis trall ja asjajamine, et kas ja kuidas maja ehitada… kuniks suve alguses jõudsime sinnamaale, et oli leitud maatükk ja sellele sobiv hind. Selle maatükki vana maja kohale uue maja projekteerimiseks sai palgatud arhitekt ning ehitusalane tutvus oli juba varasemast ajast olemas. Kui veel pangast tuli ka positiivne otsus laenutaotlusele, siis nagu ei olnudki enam midagi muud kui vaadata kalendrisse, et kas ja kuidas.
Plaan näeb nüüd siis ette, et alevikust linnulennult kilomeetri kaugusele kerkib puitkarkassmaja, mille soojustuseks põhk ja viimistluseks puitu ning savi kasutatud. Sooja hakkab andma rakett ning vett soojendama päike. See on plaan… mis sellest realiseerub. Ei tea. Hetkel on igatahes projekteerimisega seotud tegevused lõpusirgel ning ehitustööd algussirgel. Muid detaile on plaan ka siin ikkagi kajastada, et kas ja kus ja mis.
Jõudu ja palju rõõmu oma kodu rajamisel! Kerge see pole, aga pärast on topelt mõnus- kõik on tehtud oma soove arvestades.
Oo, põhumaja on äge!
Jõudu, jõudu ja veelkord jõudu. Ma olen tuttavate ja kolleegide juttudest aru saanud, et ehitamine on üks koleränk teema aga kui too ükskord tehtud saab ja valmis on ja ehitajate praagi teemal lõpuks kakeldud saab, siis on tast rõõmu ikka ka. Oma ju!