Mõte maja ehitada oli linnavurledel juba õige ammu peas (võimalik, et ennem oli mõte teha põhust maja ja siis, et maja teha). Aga polnud aeg õige või seisud valed … ikka leidis vabandusi. Nüüd, linnast ära alevikku kolides, oli loogiliseks valikuks: kas oma maja või tagurpidi käik ja päälinna tagasi. Seda enam, kuna siinkirjutaja on elanud kogu oma lapsepõlve väikelinna kortermajas – no ei ole meeldiv – ei ole alevikus korteris elamine pikas perspektiivis mingi variant.
Alevikku kolimise üks tagamõte oli, et siin kandis kuuleb ja näeb vast rohkem erinevaid maa/maja soetamise võimalusi – ega kõike ju internetti ei panda! Nüüd tagantjärgi võib öelda, et õige valik. Sest protseduuriliselt just nii läks.
Eelnevatel aastatel sai erinevaid maja- või maapakkumisi läbi käidud ja kaardil näpuga rida peetud, et kust võiks hoolikamalt vaadata ja kuhu nii väga ei tahaks jääda. Tekkis põhimõtteliselt valik kahe variandi vahel: osta vana maja ja seda vuntsida või osta maa ja ehitada uus maja. Kui raha argument kõrvale jätta, siis esimese variandi puhul oleks hea see, et tõenäoliselt saab üsna pea sisse kolida ja siis remondi/ümberehitusega edasi minna. Ehk oleks “vana” maja lausa oma ajalooga vana taluhoone või lihtsalt vabariigi ajast pärit eramu – kui see veel pikemalt ühe pere käes olnud, siis ei saa tegu olla kehva kohaga. Samas on pakkumised ikkagi peaasjalikult nõukaajal papist ja jupist ehitatud majad. Vana talumaja heaks küljeks oleks kindlasti see, et vanasti oskasid inimesed õigesse kohta maju panna ja õigesti orienteerida. Noh, see käib küll vist peaasjalikult enne 1905. aastat ehitatud talumajade kohta. Samas vana maja remontimisest on mitmelt pool lugeda, et milline õud ja piin. Nii näiski, et kõige ideaalsem variant oleks vana talu süda, kus vana maja väga jalus ei oleks ja saaks teha peaasjalikult oma soovide järgi uue energiasäästliku maja.
Juhtus nii, et möödunud aasta lõpus saimegi kuulda ühest mitte-avalikust maa ostmise võimalusest ning kui seda asja siin erinevat pidi vaetud ja mitut pidi variante lauale pandud sai ja planeeritud ja veel arvutatud ja üle arvutatud ja siis kontrollitud sai, siis kujunes välja nii, et juuni lõpus soetasime omale vana talu südame, kus vanast elamust ainult vundament alles (noh jah… rohtu kasvanud… aga koht ikkagi leitav). Õuealal viljapuud ja marjapõõsad. Maakelder. Lagunenud saun/kõrvalhoone ja lagunenud maakividest laut.
Kui asjast asja saama hakkas (enne kui maa veel ära ostsime), siis tuli leida arhitekt, kes soovid paberile paneks ja vallast ehitusluba võtta. Aga sellest järgmine kord.
Asjad on niikaugele jõudnud, et aeg oleks tekitada uus teema EHITAME MAJA, OMA MAJA või siis rahvusromantiliselt KODUKOTUS. Valik on teie. Kuid huvilistel, neid tundub olevat enam kui kaks, oleks siis kergem asjade käiku jälgida. Et nagu käpp või näpp pulsil.
Ehituse jaoks ongi oma teema: põhk. Kuna see teema on meie endi tegemistes juba pikalt vindunud, siis tahaks ajaloost kogemused ennem, ära postitada, et siis peatselt jõuda “hetke” olukorra kirjelduseni
Jälgige reklaami!
Üldsuse soovil tegin uue kategooria, mille sisu on vast selgemini mõistetav. Tühja sest põhust