Marta, sünnipäevade vahel

Martast kirjutasin nii ammu. Kohe-kohe saab ta juba 8-kuuseks. Panen siis lihtsalt ajaloo huvides mõned faktid siia kirja.

Kirjas on, et 6-kuuselt oli tal kaalu 5920 grammi, pikkust 65 sentimeetrit. Natuke peale 7 kuud olid numbrid: kaal 6290 grammi, pikkus 68 sentimeetrit. Seega selles vallas on progress endiselt väga aeglane.

Vahetult enne 6. kuu sünnipäeva hakkasime vaikselt teda lisatoiduga harjutama, kuid kuna ta keeldus kategooriliselt suud lahti tegemast, siis mõnda aega me ses vallas väga aktiivselt ei tegutsenud. Oktroobri algusepoole aga võtsime asja jälle tõsisemalt kätte ning nüüd oleme ikka nii kaugele jõudnud, et ta sööb lisa kaks korda päevas. Kui ennem läks ta toidu ja/või söömise nägemise peale lihtsalt täiesti pöördesse, siis nüüd on hakatud suu avamisele pihta saama ning mingi osa kausi sisust jõuab talle kõhtu ka.

Söögiga seoses tuleb ka see kirja panna, et 18. oktoobril saabus suhu kauaoodatud esimene hammas. Nüüd ootame pikisilmi juba järgmist.

Aga kõige suurem saavutus on ilmselt see, et vahetult peale 6. kuu sünnipäeva hakkas Marta roomama. Nüüdseks laseb vabalt paaristõugetega ühest toast teise ning proovib ennast vaikselt käpuli ajada.

Magab ta endiselt viletsalt või väga viletsalt. Sel teemal ei tasu üldse peatuda. Suur samm on aga olnud see, et Marta on lõpuks vankriga leppima hakanud. Paar nädalat tagasi toppisin ta järjekordselt üle pika aja vankrisse, et näha mis nägu ta seepeale teeb. Kuna arvasin, et vanust on piisavalt, siis kergitasin hästi natuke seljatuge, et ta näeks natuke ringi vaadata. Meie suureks hämminguks ei tulnudki vankrisse panemise peale vastuseks suurt kisa, vaid laps vaataski rahulikult ringi ja lasi ennast ringi sõidutada. Sellest päevast alates on käru meie majas aktiivsemas kasutuses ning Marta on seal isegi mõned uned maganud jalutamise ajal.

Huvitav on see, et kui esimese lapsega sujus potitamine täitsa kenasti, siis teisega ei edene kohe üldse mitte. Eks oleme ise süüdi, sest ootame, et kõik sujuks kergelt ja õlitatult. Tegelikkus aga näeb välja hoopis teistsugune ning üks päästetud kuiv mähe on siin majas tõeline saavutus. Kurb, väga kurb. Saskia puhul oli märg mähe selleks ajaks pigem ikka erand kui reegel. Hea seegi, et erinevalt Saskiast Martat märg mähe häirib.

Kui Saskiaga võrrelda, siis hakkab Marta oma varajase stardi eeliseid kaotama. Õppis küll oluliselt varem keerama-roomama, kuid järgmistes oskustes hakkab maha jääma. Kaalust pole mõtet üldse rääkida, see on kilo võrra õe kasuks. Eks näis mis edasi saab.

Trackback URI | Sõnavõttude RSS

Kirjuta vastus